"osaena" - 1 õppematerjal

Asjaõigus eksamikonspekt

(AÕS § 70 lg 3). Ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et selle korral puudub omani igasugune jagamine ühiste omanike vahel, sealhulgas ka kaasomandit iseloomustav jagamine ühiste omanike vahel, sealhulgas ka kaasomanit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Kaasomandi jagamine mõttelisteks osadeks ei tähenda asja (omandi eseme) jagamist. Jagatud ei ole mitte asi vaid omandi teostamine selle suhtes. Kaasomanikud võivad omandiõgust teostada mõtteliste osaena, mitte aga eelnevalt fikseeritud reaalselt eraldatu asja suhtes. Kaasomandi tekkimine ja lõppemine Kaasomandi tekkimise eelduseks on asja mitme ja mitme isiku olemasolu, kes soovivad seda asja omada üheaegselt. Kaasomand võib tekkida tehinguliselt ( AÕS §-d 92, 120) või seadusjärgselt (AÕS §-d 107, 150; PärS § 141), samuti kohtuotsuse alusel ( kui kohus mõistab vaidlusaluse asja mitmele isikule) või asja müümisel sundenampakkumisel.