19-20. sajand Eestis
sealhulgas levis puisniitude raadamine.
Uuendati hooneid: rajati suuremad loomakasvatushooned, ehitati taluhäärberid.
Mandri-Eestis asendusid õlkatused laastukatustega. Taluehituses hakati mõisate
eeskujul kasutama palju kiviehitust.
Laienes maaparandus, kusjuures oluliseks muutus heinamaade kuivendamine, sest
arenev karjakasvatud nõudis paremat sööta.
NB. MÕIS
Peale 1919 maaseadust hakkas mõisakomplekside kiire allakäik. Osadese
mõisahoonetesse paigutati koolid, lastekodud, rahvamajad jms. Paljud mõisad jäid
aga kindla otstarbeta ning hakkasid tasapisi lagunema. Viimane side kadus mõisatel
omanikega 1939.aastal, mil alanud Teise maailmasõja käigus asusid kõik veel
eestisse jäänud baltisakslased- sh endised aadlikest mõisaomanikud elama
saksamaale.
annaabi.ee 
