Eesti kirjakeele ajalugu
mitmuse osastav (jalgu, tube, õnnelikke), lühike sisseütlev (tuppa, jõkke, merre, sohu), lühem
mitmuse omastav (maastike, õnnelike), viisiütleva elustamine (avasui, püstipäi, nõtkuvi jalu), i-
ülivõrre (parim, kõrgeim, rikkaim), maks-vorm (tegemaks, olemaks), lauselühendite reeglistamine,
sõnajärje degermaniseerimine jpm.
Süntaksis osastavalise öeldistäite maksvusele aitamine, nt: ta on oma aja kuulsamaid kangelasi.
Osaaluse elustamine, nt: põrandal vedeles paberitükke pro paberitükid vedelesid põrandal.
Eesti keeles tuleks loobuda saksapärase ü kasutamisest, selle asemel y, nt: jyhhe.
Keeleuuendus ei saavutanud oma ideaali, küll aga pakkus rohkesti ainest kirjekeele täiustamiseks ja
innustas keelearenduseks ka järeltulevaid põlvi.
• Soome haridusega ja soome keelt ihalevate Aaviku ja Grünthali keeleloometegevuses
annaabi.ee 
