Mullateaduse loengud
Lammimullad jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel
perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. Aa kiht peale tekkinud.
Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist,
0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha
kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski
üleujutust enam ei ole kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured. Kaldalammil on
lammiaasad rikkaliku kooslusega, kesklammil on luhad vaese kooslusega aga suure massiga,, jõgede
kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad. Paljude lindude pesitsusalad. Peamiseks
7
probleemiks lamminiitude niitmata jätmine, kuna siis hakkavad võsastuma (kevade poole on seal
annaabi.ee 
