GEOLOOGILINE EHITUS
Devoni liivakivide ja siluri
lubjakivide avamusalade piir kulgeb piki Pärnu ja Peipsi põhjaranniku vahelist kõttelist joont(devoni
ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu
punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete
maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand
Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus.
Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis
tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis.
Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele.
Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub
otse vanaaegkonna kivimeil.
3.2Pinnakate
Millal kujunes Eesti pinnakate?
annaabi.ee 
