Referaat jääajad
Hiljem
murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai
suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes
alanes. Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede
asemele moodustusid järvede ahelikud. Järved hakkasid kinni kasvama. Selline
kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood. Ka jõed
voolavad nüüd ürgorgude põhjas, järgides orulookeid.
(http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?
lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294)
Maapinna kerkimine
Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid
ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind
kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat,
tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa.
Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele. Maapinna
annaabi.ee 
