Otepää kõrgustik
seljakute ahelik Luke ja Tamsa ümbruses (Luke mäed 127 m). Kõrgem ja reljeefilt
vaheldusrikas on ka Vidrike ümbrus ning siit lõunaedelasse jääv ala.
Kõrgustiku kaguosas, mis on üldiselt künklik-lainja reljeefiga, on tähelepandavamateks
pinnavormideks sügavad (30 -40 m) ürgorud, nagu Kooraste ehk Truuta, Sirvaste, Jõksi--
Piigandi, Erastvere--Ahja, Urvaste ja Pühajõe ürgorg. Neis on rohkesti järvi. Pühajõe org
paistab silma oruloogetega, mis on suurejoonelisemaid Eestis. Nende kujunemist on
tõenäoliselt põhjustanud asjaolu, et kõrgustiku kõrgemast osast kagu suunas voolanud
mandrijää sulamisveed olid sunnitud endale teed rajama kirde-edela-suunaliste moreen-
küngastike ja mõhnastike vahel.
Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m
kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m).
Otepää kõrgustiku aluspõhja moodustavad kesk- devoni liivakivid. Kõrgustiku äärmine
annaabi.ee 
