Soome-ugri rahvakultuur
Idaosas laiuva Hortobágy'i
pusta (63 600 ha) lauge stepp on oma tiheda taimestiku tõttu loodusharuldus ning 1972. aastast alates rahvuspark.
Dunántúl on vahelduva maastikuga ala Doonaust läänes, mis on tuntud linna- ja veinikultuuri ning kalapüügi poolest.
Metsaga kaetud Mecseki mäestik oli sobiv seakarjatamiseks. Piirkonna metsad, puuviljaaiad ja põllumaad on
pakkunud mitmekülgset elatist, turgu on olnud nii Viinis kui oma linnades. Bakony'i mägedes on samuti sigu
karjatatud, oruelanikud elatusid kalapüügist ja jahist. Balatoni põhjakalda mäenõlvadel laiuvad viinamarjaistandused,
järv on toitnud kalaga. Felföldi piirkonna mäestikes on hulgaliselt kaevandusi.
Talupoegade tähtsaks elatusalaks on läbi aegade olnud käsitöö. Ungaris olid juba 16. sajandil savitöökojad.
Varakeskaegsed keraamilised nõud nagu glasuurimata potid ja mustakssuitsutatud veekannud säilisid tänu oma
praktilisele kasutusele 20. sajandi alguseni
annaabi.ee 
