Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone ,,Haridus" Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. ,,Viikingid" Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid
Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid
REFERAAT IDA-AAFRIKA TEEMAL Seaduselaegas Etioopias asuva seaduselaeka kohta pole siiani sada protsenti kindla tagapõhjaga teavet, kuidas see ühte Ida-Aafrika riiki sattus ja mis sellega edasi tehti. Sellest hoolimata on siiski olemas üks kõige enam levinud kui ka usutavaim lugu kuulsa salapärase laeka kohta. Seaduselaegast peetakse Etioopia üheks ajalooliseks rikkuseks, mis asub Etioopias ortotoksi kiriku valduses. Täpsemalt öeldakse, et see asub Aksumis olevas Meie emanda Siisoni Maarja kirikus. Etioopia traditsioon väidab, et seaduselaeka tõi Etioopiasse kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna poeg Menelik. Tähtsa poja poolt toodud laegast pidavat valvama vaid üks munk, keda mitte keegi mitte kunagi näha ei tohi, nagu ka tavainimesele pole lubatud seaduselaegast ennast näha. Täpsemalt sisaldab laegas endas seadusetahvleid, mille Jumal andis Moosesele.
paadunud joodik ja ei suuda enam oma närust elu sama moodi edasi elada. Ta on karmi hingega ja teeb asjad selgeks pigem rusikate kui sõnadaga. Ta on oma tööst väsinud ja võtab aastase puhkuse. Löömamees Sutinen ja Massimõrvar Siiras, röövisid Oiva juhendusel kulda, mille tagajärjel läksid mõlemad vangi, aga Oiva jäi vabadusse ja pidi pärast Sutineni ja Siiraga saadus kullalaadungi ära jagama, aga millega polnud Oiva enam nõus. Saamieit Naksa oli visa hingega, ortotoksi usku vana naine. Ta elas üksi tühermaal, paksude metsade vahel. Ta sai 90-a. kui tulid sotsiaaltöötajad ja tahtsid teda hooldekodusse viia. Ta pääses põgenema ja teda ei leitui üles ning ta kulutati surnuks, kuigi ta oli täiesti elus ja elas metsameeste majas koos teiste saatusekaaslastega (Remsi ja Oiva).Kes päästsid ta elu ja kelle juurest ei olnud ta nõus laskuma, sest ta kartis, et sõjavägi võib ta tappa. Viiesajane oli rebane,