Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
Eristatakse
primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust
skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid
olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on
aluseks teadmistele ning oskustele töötamaks erinevate füsioteraapia valdkondade
patsientidega. Atkinson kolleegidega (2005) usub, et head teadmised ortopeediast on
fundamentaalseks aluseks füsioteraapia praktikale.
Füsioterapeudid kohtuvad ortopeediliste probleemidega patsientidega kõikides
tervishoiu valdkondades, kuid kõige enam lahendavad ortopeedilisi probleeme
füsioterapeudid, kes töötavad ortopeedia või ambulatoorsetes (ingl. k outpatient settings)
osakondades. Ka füsioterapeudid, kes on spetsialiseerunud nt intensiivravile, neuroloogiliste