Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinaatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfääriliste koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib üldjuhul antud projektsiooni poolusega. (lk 54) 14. Milline on kaardiprojektsioonide jaotus moonutuste iseloomu järgi? Moonutuste iseloomu järgi jaotatakse projektsioonid järgmisteks gruppideks: a. Konformsed projektsioonid. Kasutatakse ka nimetusi: õigenurksed, autogonaalsed, ortomorfsed. Nende puhul säilib, nagu juba eespool mainitud, lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad antud punktis ei olene joone suunast, s.t a=b=m=n=μ, ω=0, p=a2. Siirdumisel punktist punkti, mis asuvad üksteisest lõplikel kaugustel, mõõtkavad muutuvad, mis toob kaasa ka lõplike suurustega kujundite moonutused. b. Ekvivalentsed projektsioonid. Nende puhul säilib kujundite pindalade suhe Maa pinnal ja
Eksamiteemad c) Stereograafiline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel d) Perspektiivne projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi 2. Projektsioonid jaotatakse moonutuste iseloomu alusel kolmeks: a. konformsed projektsioon e. õigenurksed e. autogonaalsed e. ortomorfsed projektsioonid Nende puhul säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad ei olene joone suunast. Pikkused muutuvad b. ekvivalentsed projektsioonid e. õigepindsed Säilib kujundite pindalade suhe nii maa pinnal kui ka projektsioonis. Nurgad muutuvad. c. konventsionaalsed e. sobedad projektsioonid Moonutuvad pikkused, pindalad ja nurgad, aga samaaegselt vähem kui eelmainitud projektsioonides. Ekvitistantsed: ühel peasuunal on mõõtkava muutumatu. 3
annaabi.ee 
