August Gailit
Nii mõistis
August Gailit, oma viimastel elupäevadel.
Erilisi lootusi hellitamata vaadates läbi Eesti Kirjanike Kooperatiivi arhiivis talletatud Gailiti
kirjad oma kirjastajatele Bernard Kangrole ja Valev Uibopuule. Nii oligi: ei mingeid sisulisi
kommentaare triloogia asjus. Küll tekkis olulisi toetuspunkte, et mõista Gailiti olukorda
paguluses ja näha triloogia kirjutamise käiku.
Hiljem triloogiaks kasvanud teose esimene raamat oli ammu enne valmimist lepinguga
Andres Lauri «Ortole» lubatud. Kui käivitati Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Gailit oli
initsiaatoreid), tuli vaeva näha, et ikka veel valmimata raamat oma kirjastusele läheks.
Septembris 1951 - esimene raamat oli ikka alles pooleli - kirjutas Gailit Kangrole, et mõtleb
kaheköitelisest teosest, mille zhanr jäägu esialgu nimetamata. Kolmanda raamatu lisandumist
kirjad ei seleta. Küll selgub, et kõigi raamatute lõpunikirjutamine on tähendanud ajahäda ja
kiirustamist.
annaabi.ee 
