Mitmekeelne oskussuhtlus
et sõnastikud on üldiselt ühesuunalised, keelesuund on sõnastiku
oluliste parameetrite hulgas ja vastassuunalise sõnastiku saamiseks
tuleb koostamise protsessi korrata või vähemalt teha märkimisväärne
jõupingutus sõnastiku keelesuuna pööramiseks. Seega nimetatakse
traditsioonilises sõnastikus märksõnadeks sõnastiku lähtekeele sõnu.
Olgu igaks juhuks selgelt öeldud, et märksõna võib sisaldada tühikuid
ehk koosneda mitmest ortograafilisest sõnast.
Nagu allpool näeme, võimaldavad tänapäeva paindlikumad
koostamis- ja esitusviisid loobuda keelesuuna fikseerimisest. Sõnastiku
lähtekeel kasutaja jaoks on see keel, mille kasutaja oma päringute
keeleks valib – seega osutuvad märksõnadeks sõnad keeles, mis on
parajasti valitud sõnastiku lähtekeeleks.
Teine traditsiooniline nähtus on alammärksõnad. Pabersõnastiku
juurdepääsetavuse huvides on kombeks olnud infot esitada pesatä-