Eesti sotsiolektide seisund
vaid ainult üks allkeel teiste kõrval. St teised allkeeled ei ole mitte tema osad, vaid temaga
keerukates suhetes olevad erinevad allkeeled.
Teiseks on oluline rõhutada, et normikeel ei ole mitte keel, mida kõik kollektiivi liikmed
mõistavad. Normikeelt küll õpetatakse koolis, kuid suur osa inimestest ei käi piisavalt
koolis ega õpi seetõttu ka normikeelt korralikult ära (ei oska teha lauseid, kirjutavad
ortograafiavigadega jne). Lisaks: normikeel pole hoopiski laialt aktiivselt kasutatav, teda
kasutatakse palju kirjas, kuid palju vähem kõnes.
Ka on erinevused selles, mida normikeele valdamise all mõelda. Kui mõelda selle all nö
üldkeelt, siis on selle valdajaid palju. Kui aga mõelda selle all ka keerulisi süntaktilisi
konstruktsioone (nn raamatukeel, bookish) ning erialakeeli oma terminoloogiaga, mis
kuuluvad just nimelt normikeelde, siis on valdajaid väga vähe.
annaabi.ee 
