kohustuslik. Ajalehti pole vaja lugeda Kultuuriinfo, rahvusvahelised suhted, poliitika, arvamuslood, haridusteave. Info ja teadmised, mida kasutad oma suisukohtade põhjendamiseks. Pealkirju ja nimesid pole vaja täpselt teada Valesti kirjutatud nimed ja pealkirjad on ortograafiavead, mis loetakse täisveana. Teemaga peab õnne olema Kirjandi kirjutamisel on valida kümne teema vahel: Eesti ja eestlased; eetika, moraal ja religioon; haridus; inimene ja inimsuhted; inimene ja ühiskond; keskkond; kultuur; meedia; rahvusvahelised suhted; sport ja vaba aeg. Tuleb
võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi mitte selle saatmise põhjustest ei tea ka nemad midagi. Järguriga sarnane on hea masinakirjutaja, kes töötab märgitasemel, kirjutades täpselt ümber käsikirjas olevad märgid. Mõnikord tohib ta ka ortograafiavead ära parandada, aga midagi rohkemat tema ülesannete hulka kindlasti ei kuulu. Sõnatasemel töötab sõnastiku abil üksiksõnu asendav tõlkija (ka niisuguseid tegutseb tõlketurul). Järgmisel, lausetasemel töötav tõlkija oskab juba sõnadest laused kokku lugeda ja sihtkeelsete lausetega asendada, kuid ei mõista endiselt nende sisu. Siit edasi võib veel eristada tekstitaset, kus jälgitakse ka lausete omavahelisi seoseid ja vaadatakse, et neist ilus terviklik