Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Weiss 1929 ühe koguteose vasikanahast välja pressitud köite kaane täitematerjali
hulgast. Säilinud lehtede hulgas oli lõpulk, millel leidus pea vigastamatult trükkija nimi, trükikoht ja aeg: raamat on
trükitud Wittenbergis Hans Luffti trükikojas (1534 trükiti seal Lutheri piiblitõlge). Tiraaz oli ~1500 eksemplari. Tallinna rae
protokollidest selgub, et raamat keelati ja hävitati vigade tõttu, mida võisid põhjustada kõrvalekalded ortodokssetest
luterlikest tekstidest. Katekismus on trükitud 2 keeles: alamsaksa k raamatu vasakul ja eesti k parempoolsel leheküljel.
Leitud osa sisuks on katked II ja III usutunnistusest, meieisapalvest jm palvetest ning ristimis- ja altarisakramendist. Teksti
eesti k osas on ääremärkused: korrektuurid või väljapakutud sobivamad variandid. Raamatu lõppu on paigutatud lühike
alamsaksa märkus Eesti murrete kohta: eesti k pole kõikjal sama
annaabi.ee 
