Sürrealism ja Salvador Dali
Isa oli sageli kodunt ära.
Emal olid ranged põhimõtted. Selles provintsilinnakeses oli Rimbaud'l igav. Ta oli
rahutu, kuid andekas õpilane. 13- või 14-aastasena oli ta saanud kirjanduse ja
kirjandusloomingu alal palju auhindu. Ta kirjutas virtuooslikke ladinakeelseid luuletusi.
1870 tutvus ta Georges Izambard'iga, kes õpetas lütseumi retoorikaklassis ning kellest sai
noore luuletaja mentor ja isa asendaja. Sellest ajast pärinevad Rimbaud' esimesed värsid:
les Étrennes des Orphelins, Soleil et Chair ja Ophélie. Ta oli parnaslaste mõju all. Kirjas
selle liikumise esindajale Théodore de Banville'ile kinnitas ta, et tahab saada
parnaslsaseks või mitte kellekski.
1870 jooksis Rimbaud kodunt ära ning jõudis välja Pariisi. Seal hakkas ta kirjutama osalt
Charles Baudelaire'ist inspireeritud luulet.
Elades väga sügavalt läbi Pariisi Kommuuni tragöödiat, tahtis noorukist poeet minna
Pariisi