Tiit Lauk humanitaar
teada ühtki tüüpilist diksiländkoosseisu – enamikul juhtudest puudus koosseisust tromboon, ei
ole teada ka sellele stiilile viitavaid orkestrinimesid; kõigis teadaolevates koosseisudes, nagu
tabelist näha, oli viiul, mis teatavasti diksiländorkestri koosseisu ei kuulu.
Esimesed konkreetsed andmed mängustiili kohta on teada The Murphy Band’ilt. Nagu Kurt
Strobel oma mälestustekassetil räägib (Strobel 1979), valisid nemad oma eeskujuks parimad
inglise orkestrid – Savoy Orpheans’i ja Jack Hyltoni orkestri. Siin võib muidugi olla põhju-
seks allikmaterjali kättesaadavus – nimetatud orkestreid võis kuulda, s.t neilt oli võimalik ka
õppida, igaõhtustes Londoni BBC tantsumuusika saadetes, ameerika orkestreid sai kuulata
ainult heliplaatidelt, mida oli tunduvalt keerukam hankida. Džässmuusikas on palju tunnetus-
likku, mida pole võimalik noodikirjas väljendada, ning seda saabki vaid tõeliselt häid muusi-
kuid ja orkestreid kuulates õppida