Armeenia
9.sajandil e.kr. loodi liit omanimetusega Biaynili või Biayneli (assüürialased nimetasid seda
Urartu, aga vanad juudid Ararat). Esimene armeenia riik tekkis Urartu riikide liidu huku
tulemusena kohe pärast Assüüria impeeriumi langust aastal 612 eKr. Esialgu oli Armeenia
Mediani võimu all, aga aastal 550 e.kr. võeti ta Pärsia alade Achaemenia impeeriumi
koosseisu.
Peale seda, kui Aleksander Suur vallutas Pärsia, valitsesid Armeenias Orondidi (armeenia k.
Ervanduni) dünastia esindajad. Pärast Aleksander Suure surma aastal 323 eKr. muutus
Armeenia Süüria Seleukiitide riigi sõltuvaks vasalliriigiks. Kui viimased said lüüa roomlastelt
Magnesi lahingus (190 a. eKr.), tekkis korraga kolm armeenia riiki - Väike Armeenia
läänepoolsel Eufrati jõekaldal, Sophena riik sama jõe idapoolsel kaldal ja Suur Armeenia
keskusega Ararati tasandiku aladel. Artashesiani dünastia valitsemisajal laiendas Suur-
annaabi.ee 
