Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1).
Aafrika- Etioopia Aljona Millal? Kus? Kes? Kujunes 13.-14. sajandil Mere piirita Aafrika riigi idaosas Pealinn: Addis Abeba Riigi keel: amhara Rahvastik: oromos 34,49%, ahmarid 26,89%, somaallased 6,20% jne. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat
annaabi.ee 
