Oruliustikud ulatuvad lumepiirist allapoole ahelikevahelistesse orgudesse või mäestikuesistele tasandikele. Jää sulades kaasatoodud materjal vabaneb jääst ning kantakse enamasti sulamisvete poolt poolt laiali.Looduses on lumepiir poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga kuni 6400 m (Andides) kõrgusel. Ta on erineva ekspositsiooniga nõlvadel erinev, sest need saavad soojust ja tahkeid sademeid erinevalt. Et tegelik lumepiir sõltub sõltub orograafilistest ehk reljeefi iseärasustest, nimetatakse seda ka orograafiliseks lumepiiriks. Lumepiirist kõrgemal olevate alade kliimat käsitletakse lumekliima ehk nivaalse kliimana. Atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui sulab ja aurub, nim kionosfääriks. Selle piires on võimalik lume püsiv kuhjumine ja liustike tekkimine maapinnal. Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja väga külma kliimat. Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma
annaabi.ee 
