Maaliline juugend. Henry van der Velde - Ümarkaar, suur vitraazaken, ristküliku-ruudu motiiv. Juugendlikud puuvõred. 3- uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Adolf Loos ja tema arhitektuuriideed Varase modernsimi arendaja. Materjalide hoolas valik. ,,ornament ja kuritegu"(1910). ,,Moodsal ornamendil puuduvad eelkäija ja järeltulijad, minevik ja tulevik. Seda tervitavad rõõmuga harimatud inimesed, kes ei mõista meie aja tõelist suurust, ning peagi hüljatakse see hoopis." Ornamentika sundis karistusena peale käsitööorjuse. Väike osa arhitektuuris kuulub kunsti valla, ehitised mis teenivad praktilist eesmärki tuleb kunsti sfäärist välja arvata. Kogu kultuur sõltub ajaloolisest järjepidevusest. Seintega on sisse ehitatud ka mööbel. Loos väänab hoone tahuka mahtu
inimkultuurile. Ehete, märkide, ornamentide ja värvide kaudu edastas inimene informatsiooni, mis oli õige vähe muutuv ja mida anti ühesuguselt edasi põlvest põlve. Ehe oli nagu sõnum, teadete kompleks, mida tuli osata lugeda. Suulise kultuuri inimeseks olemise kogemus kirjutati ehte varal üles ja anti edasi selle tõrje- ja kaitsemaagiline, ravi- ja värvimaagiline, aga ka nimemaagiline aspekt. Ehte, aga ka riietuseseme kujunduses oli oluline sõnum ornamendil. Maagiline ornament ja püha muster tegi ehte sakraalseks. Ornamenti suhtuti kui jõuallikasse, mis suudab kaitsta, aga ka ise toimida. Püha muster puhastas, õilistas ja korrastas maailmapilti. Ehteid ja ornamente ei mõeldud välja ega tehtud lihtsalt kellegi tuju järgi. Nii nende valmistamise kui ka kandmisega oli seotud kindel normistik. Iga detail 5
annaabi.ee 
