Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
täiesti puududa inimliku tegutsemise aspekt. Baturini loomingus lähenevad üleva ja katarsise
mõiste teineteisele, baturinlik ülevus tekib kannatuse kaudu, baturinlik katarsis on eelkõige
esteetiline sündmus.
Kannatuse ja ilu kõrval asetub Baturini surmades olulisele kohale ka rituaal. Didode
enesepõletamise puhul on tegemist mitte ainult estetiseeritud, vaid ka rituaalse surmaga, mis eriti
Nikyase ema surma puhul on otseselt seostatud tulejumal Ormudi teenimisega. Milles seisneb
rituaali toimemehhanism? Rituaal annab kannatusele reeglistatud kuju, tõstab selle inimlikust
ainukordsusest välja korduva, imiteeritava tasandile. Sellisena on see omalaadne Baturini korduva
kordumatuse poeetika ümberpööramine, oma elu lülitamine esivanemate tegude ahelasse. Rituaal
saab ka pühaduse allikaks: ilus surm toob ellu pühapaistet. Vaarema Dido surmast kõneldakse
annaabi.ee 
