Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Sobiv koht leiti Jelanka vallas
Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste
rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste
Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende
järglased Narva (Soomeküla)4. Omi asunduse kasvades tekkis 19. sajandi viimasel
kümnendil ja 20 sajandi algupoolel piirkonda järjest uusi külasid: Simsonovka,
Makarkino, Orlovka ja nii edasi. Asunduste-uurija August Nigol, kelle andmeid hilisemad
uurijad pole alati väga täpseiks pidanud, märgib: Kõige vanem ja perekam koht eestlaste
poolest on suur Omi asundus, Koloonia raudteejaama ja Omi jõe ümbruses. Asunduse
alla kuuluvaiks luges A. Nigol 17 küla; nendest 12 eesti,teised vene,läti,soome,saksa
asundused eestlastega segi5. Tegelikult oli Omi asundustes puhtaid eesti külasid vähe,
peamiselt elati koos teistest rahvustest luteri usulistega.