Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918) Lõpetas Pariisi konservatooriumi,tegutses hiljem Pariisis helilooja,pianisti kui ka dirigendina. Täiendas end 3 aastat itaalias
Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina
annaabi.ee 
