Orkestrite liikumisest XIX sajandil
Saaremal oli teadaolevalt vaid 1 pasunakoor. Orestrite arvult moodustusid ühtlesed grupid
Viljandi-, Pärnu-, Viru- ja Võrumaa. Mahajäänumateks maakondadeks olid Järva-, Harju- ja
Läänemaa ( 7-13 kollektiivi). Muusikalembestes valdades, külades, koguni seltsides jätkus
ruumi kahele orkestrile nagu Mustvee lauluseltsis ,,Sõprus", Alatskivil, Tormas, Kanepis jt.
Viru-Nigula kihelkonna Malla vallas eksisteerisid paralleelselt pasuna-, viiuli- ja laulukoorid.
80-ndate aastate lõpu orkestriliikumist iseloomustab tervikuna kiire areng: asutati juurde
või taasalustasid oma tegevust umbes 180 kollektiivi, sealhulgas ainuüksi Tartumaal 50,
Saaremaal, Rakveres, Paides ja Võrus tekkisid alles nüüd esimesed orkestrid. 80. aastaga
võrreldes kasvas kollektiivide arv maal kahe-, linnas koguni kolmekordsek. Kuna sadakond
kooridest lõpetasid tegevuse vahetult peale alustamist, oli 1891. aastal Eestis ligikaudu 150
orkestrit.
annaabi.ee 
