Johann StraussII
Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi ,,jakobiinlikest" meeleoludest.
Johann Strauss vanem oli sattunud teisele poole barrikaade. Ta elas rängalt üle oma
populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta
25.septebril. Isa Strauss suri üksinduses, suures tühjas korteris. Ent tema matused kujunesid
grandioosseks.
Kui isa orkestris kerkis küsimus uuest orkestrijuhist, soovitas perekonnasõber Amon
kutsuda isa asemel poeg. Orkestrandid läksid täies koosseisus Johann noorema juurde et anda
talle pidulikul üle isa dirigendikepp. Nii sai alguse Strauss juuniori igapäevane pingeline
kontserttegevus ja komponeerimine.
Peatselt hakkas nii intensivne töötamine noore helilooja tervise peale mõjuma. 28-
aastaselt jäi ta ületöötamisest tõsiselt haigeks. See ei hämmastanud kedagi. Kapelli juhatamine
oli tõeliselt kurnav tegevus