juhitud heliloojate liidu poolt. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. 1959. aastast pärineb helilooja esimene, hiljem maailmatuntuse pälvinud orkestriteos „Apparitions“, mille kõlaliseks iseärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Klastritest lähtudes arendas Ligeti veidi hiljem välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisi`d (keelpillide rühma jagunemine kaheks või enamaks eri häälepartiid mängivaks alarühmaks orkestris.) ja oktavis, kuid erinevates rütmivältustes kaanonid. Esimene teos, kus Ligeti mikropolüfooniat kasutas, oli „ Atmospheres“ (1961). Teos õigustab oma nimetust täielikult, seda võib võrrelda suure helipilvega, mis triivib läbi erinevate registrite ja kõlavärvide ning mille faktuur on tänu mikropolüfooniale pidevas
Tundis huvi löökpillikoosluste vastu. Kaks teost löökpilliansablile: "Pleiades" ja "Persephassa". Kirjutas elektronmuusikat ja mõtles ka visuaalsele küljele. Näiteks teos "hibiki-hana- ma" on reziiga valgusmuusika. Ta on ka üks esimesi, kes kasutas komponeerimisel arvutit. Gyorgi Ligeti Esimene maailmatuntuse pälvinud teos "apparitions", mille kõlaliseks eriärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Arendas välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisid ja oktavis kaanonid. Selline orkestritekstuur, milles on hääli palju, kuid ükski hääl pole päriselt eristatav nimetas ta mikropolüfooniaks. Esimene teos, kus kasutas mikropolüfooniat on "Atmosphres". Vokaalmuusikas, kus mikropolüfooniat kasutada ei saa, töötas ta välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete koomiliste kujundite kasutamine ja ooperit meenutav väljenduslaad. Näiteks teos "Aventures".
annaabi.ee 
