koregraaf Petipad peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks. Koregraafilisi lahendusi kasutas ka Pjotr Tšaikovski. Pjotr Tšaikovski oli vene rahvusliku balletimuusika rajaja “Luikede järv”- enim lavastatud balletietendus üldse. “Uinuv kaunitar” “Pähklipureja” Orkestri- ja klaverimuusika Vene rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajajaks oli Mihhail Glinka. Tema orkestratsioonid olid professionaalsed ja maitsekad ning orkestrifaktuur läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa jõulisem, meeleolukontrastid suuremad ning püholoogilised konfliktid teravamad. Kirjutas kuus sümfooniat 1
"Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini, Offenbachi laadis kiireid polkasid ning salongimaneeris sentimentaalseid valsse. Orkestrifaktuur on Poulenci ooperis võrdlemisi läbipaistev ja kammerlik ning sellisena kuulub "Teiresiase tissid" kahtlemata maailma koomiliste ooperite kullafondi.
annaabi.ee 
