Ooperist 19. sajandil
Kolmas vaatus - kulminatsioon ja headuse võit.
"Nõidküti" loomisel lähtub Weber saksa laulumängust, milles tavaliselt puudus muusikalis-dramaatiline areng ja
muusika koosnes üksikuist iseseisvaist sidumata numbritest, mis vaheldusid kõnedialoogidega. Ka "Nõidkütis" katkestavad muusikat
kõnedialoogid, kuid Weber ületas laulumängule omase muusika piiratuse, andes siin pideva muusikalis-dramaatilise arengu, kasutades laialt
ulatuslikke ooperivorme (koorid, orkestriepisoodid, aariad ja ansamblid).
Muusika ülesehituses tuleb rõhutada järgmisi momente:
1. tähtsal kohal on korduvad teemad.
2. Romantikuna pani Weber suurt rõhku romantilisele kohalikule koloriidile (tervet ooperit, alates avamängust läbib nn. "metsatoon").
3. Suur osatähtsus on massistseenidel, millede muusikaline materjal on lähedane rahvamuusikale (talupoegade marss ja valss Iv. , naiskoor
"Me mõrsjapärga punume" IIIv. ja tuntud Jahimeeste koor IIIv.).
4