Jean Sibelius. Tema soololaulud
Kõige olulisem on muutus teist ja kolmandat salmi ühendava
vahemängu ja laulu järelmängu vahel, mis koodana viib laulu alguskujundi
juurde raamides arpedzeeritud passaazina kogu laulu (Tk. 37-40).
Vahe-ja järelmäng on sama pikad- kolm takti, kuid erinevad oma
karakterilt. Vahemäng on tasakaalustav, kuid järelmäng puhangulisem
igatsus jääb!
4.2 ORKESTRIVERSIOONI ANALÜÜS
Sibelius kasutas laulu "Teemant märtsilumel" orkestreerimisel
koosseisu, kuhu kuuluvad 2 flööti, 2 klarnetit ning keelpillid. Hiljem lisas ta
neile ka harfi, mis annab laulule hapra, sillerdava värvingu ning omandab
kõlasümboli tähenduse (teemat ja päike)
24
Kaks sissejuhatavat takti täidab harf pika glissandoga, mida täiendab
veel glissandot jäljendav keelpillide mänguviis. Keelpillid hoiavad pikki
noote, harmooniat edasi kandes, kõrvalastmetele kaldudes