Eesti kirjanduse ajalugu I
Menninguga, looming muutus realistlikumaks ja kriitilisemaks, samuti ellusuhtumine.
Draamaloomingu kõrgperioodi alustab psühholoogiline draama "Tuulte pöörises", millega vaati
1906. aastal kutseline teater "Vanemuine".
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 24
"Libahunt" (1912) eesti näitekirjanduse kunstiküpseim tragöödia - tegevus pärisorjuse lõppjärgus,
tegevad on inimesed, kelle mõttemaailmale orjusesajand vajutanud sügava jälje. Tragöödia
põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab
jõuliselt protesteerima kaaskondlastest erinev noor naine. Tammaru peretütar Mari hakkab
kasulapseks võetud Tiinat süüdistama libahundiks käimises, Tiina esindab inimväärikuse ideed,
inimese õigust õnnele ja vabale elule. Tammaru rahva alistuv ellusuhtumine on tema karakterile
vastuvõetamatu
annaabi.ee 
