PORTUGAL
meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2]
Peale jõe ,,Tejo" on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma
algust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3]
21
Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseid
asuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekust
maismaale.[4]
Portugal asub väga seismoaktiivses alas. Maavärinad jõuga 8 palli ja rohkem toimuvad
keskmiselt 1 kord kahes aastas. Maavärinate epitsentrid tavaliselt sattuvad kokku laamade
kokkupõrkumiste alaga. Kõige hirmsam maavärin oli 1. novembril 1755. aastal 5 minuti
jooksul ja täesti hüvitis Lissabooni ning võttis üle 10000 inimeste elu. Viimane tugev
maavärin toimus ainult 1969. aastal.[3]
1.3.2. Kliima
annaabi.ee 
