suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi, millega võttis aristokraatlikult areopaagi nõukogult poliitilise võimu ja ja jagas selle rahvakoosolekule ning rahvakohtule. Antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele dmeokraatiale Ateenas. Peale Ephialtese mõrvamist tõusis demokraatide juhiks Perikles. Temast sai kolmeks aastakümneks Ateena
idamaa rahvad. Pärsia sõjad ilmselt suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Me ei tea orjade ligkaudsetki hulka, kuid vaieldamatult kasutati neid palju: suurmajapidamised põhinesid valdavalt orjatööl ning orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orje olid barbarid, kuigi aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. Kreeklaste poliitilises elus iseloomustas antud perioodi suhteline stabiilsus. Türanniatest ja sisevõitlustest on andmeid vähe. Riikidevahelistes suhetes tõusid selgelt esile kaks suurvõimu: Peloponnesose liit eesotsas Spartaga ja Ateena talle alluva mereliiduga. Kui pärslaste väljatõrjumisel olid Sparta ja Ateena tegutsenud liitlastena, siis nüüd kujunes kahe leeri vahel pingeline vastasseis. Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda.
annaabi.ee 
