Vana-kreeka ja hellenism
Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning
osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu.
Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat.
Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka
liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite
juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu.
RIIK JA ÜHISKOND
Kreeka polis
Tüüpiline Kreeka linnriik oli väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest