Üksinda inimeste seas.
Kuid siiski on ühiskond sallimatum,
enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning
pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on
oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus.
Miks on see nii?
Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud
inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades
miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel
osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma
sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks defineeritud vaid nullide ja ühtede
lõpmatusse kulgeva jadaga. Inimkond on jõudnud tasandile, kus kahe indiviidi vahelist
suhtlemist asendab märkidehulk vilkuval kuvaril. Selle asemel, et inimesi
annaabi.ee 
