Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus
isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli
seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris
nobiliteedi hulgast. Senaatoritelejärgnesid ratsanikuseisusega inimesed, kes oli samuti rikkad
linnakodanikud. Nemad moodustasidki linna kõrgeima kihi. Nendele järgnesid tavaline
linnarahavas, talupojad ja orjad. Nii nagu Kreekas nõnda ka Roomas kasutati orjasi tööjõuna.
Nii nagu Kreekas oli ka Rooma peres perekond mehekeskne. Mees oli see kes tegi otsuseid ja
kontrollis oma pereliikmete üle. Pereisa võis ka oma pereliikmeid hukka mõista kuid sellega
kaasnes enamasti suur avalikkuse pahameel. Nagu Kreekas isa õpeta soma poega sõjaliste
harjutuste näeol nii ka Roomas. Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi
ükskord oma riigi eest ju välja astuma. Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada