E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ühe hundi, ühe metskuldi ja veel mõne muu tigeda eluka kinni püüdnud, imetaltsaks teinud ja
selle põrgukutsikate karjaga läbi küla uitnud; kuidas ta kuused juurtega maa-
12
põuest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele tüvedest maja ehitanud. Neid ja
muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid
poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk
näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . »
Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele
Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks,
hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri
raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi:
annaabi.ee 
