Muinasaeg
väiksemad röövretked.
Ristisõdade ajal tegid erinevad maakonnad küll koostööd, kuid ühtset tervikut eesti ala
ei moodustanud.
MUINASAEG
Maakonda juhtisid kihelkondade vanemad, ainujuhtimine puudus. Arvatakse et
eestlased kutsusid oma vanemaid kuningateks. Vanemad elasid linnustes, juhi staatus
võis päranduda põlvest-põlve.
Enamik rahvast elas taludes ja olid vabad maaomanikust talupojad. Ajalooallikates on
teated orjapidamistest ebaselged.
Selline on klassikaline käsitulus hilisrauaaegsest haldussüsteemist
Samas linnuste esinemine ei kattu kihelkondadega. Eestis on muinasaja lõpul olnud
kihelkondi, kus üheaegselt kasutati mitut linnust (Virumaa Rebalas näiteks kolme), on
aga olnud ühe linnusega kihelkondi (Mahu, Askele) või kihelkondi, kus linnus paiknes
vaid selle ühes nurgas (Lemmu), samas ei puudunud ka täiesti ilma kindlustusteta
kihelkonnad.