Sissejuhatus keskaega
Nad said kasutada ainult üht osa, mis
oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte mõisapõllud.
Talupojad pidid maksma maavaldajale kas ainult teotöös/teorendis ehk pidid
harima mõisapõlde ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma
loonus- või raharenti. Levinud Elbe jõest idas.
Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks.
Sellest hakkas kujunema pärisorjus. Pärisorja ei võinud orjaomanik ehk mõisnik
tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Tal oli õigus talupoega
karistada. Talupoeg oli maaomaniku omand. Pärisori sõltus mõisnikust. Nimelt ei
tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad
ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine
(mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad.
6. Viikingid (päritolu, tegevus)