Tarbimissotsioloogia
3. Tarbimine on kultuuripetsiifiline, keegi ei söö toitu, vaid süüakse sushit, võileiba,
põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine.
4. Kultuurispetsiifilise asjade tarbimise kaudu me taasloome kultuuri, sotsiaalseid
suhteid ja ühiskonda.
Kõiki vajadusi tajume me kultuuri sees. Väga võigas või ülev on juhus, kus kultuur annab
teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele. Isegi kontsentratsioonilaagrites ja
orjalaevadel säilitati kultuur (Æ pigem ülemklass, kes ,,loomastub" a la de Sade; Æ
Steinbecki ,,Vihakobarate" lõpustseen).
Hegel: tegelikult on suhted dialektilised, mitte välised ja mehaanilised. Vajadused ehk
subjektiivsus on objektiviseeritud läbi selle, et need võtavad materiaalse vormi. Maailm
on selline nagu ta on sellepärast et meie oleme selle oma subjektiivsusega loonud.
Vastandatuna liberaalsele ja positivistlikule maailmakäsitlusele, maailm on tõepoolest
annaabi.ee 
