Mein Kampf
arved õiendada. Mida halastamatumalt me sõdime, seda kiiremini lõpeb sõda. Mida kiiremini me
vastasega toime tuleme, seda väiksemad on tema kannatused. Selline on ainus humaansuse vorm,
mis on sõjaajal kättesaadav.
Kui aga neis asjus hakatakse lobisema esteetikast ja muust sellesarnasest, tuleb vastata ainult
niiviisi: kui juba järje-korda asuvad küsimused rahva olemasolust endast, siis vabastab see meid
igasugustest ettekujutustest ilust. Kõige inetum, mis võib inimelus olla, on orjaike. Või leiavad meie
dekadendid ehk olevat väga "esteetilise" sellise saatuse, mis on tabanud meie rahvast praegu?
Härraste juutidega, kes on enamjuhtudel selle esteetilise väljamõeldise leiutajad, võib üldse mitte
vaielda.
Ent kui need ettekujutlused humaansusest ja ilust lakkavad mängimast reaalset rolli rahvaste
võitluses, on selge, et nad ei saa teenida ka propaganda mastaabis.
Sõjaajal oleks propaganda pidanud olema vahendiks eesmärkide saavutamisel. Eesmärk seisnes