Ajaloo referaat - Vana-Rooma ori
puudus perspektiiv. Ta elas tänasele päevale, sest homse eest ei võinud keegi kindel olla.
Orjal ei olnud õigust oma arvamust vabalt avaldada ega otustada millegi üle – mida
peremees käskis, seda tuli teha, oli see kasvõi kuritegu. Selline olukord muutis orjad
apaatseks või silmakirjatsejateks ja teesklejateks, kes igal sobival juhul püüdsid kahjustada
oma peremeest. Vallutussõdade lõppemisel vähenes tublisti orjade juurdevool. Tekkis
vajadus hakata piirama orjaidajate võimu orjade elu ja surma üle, et säilitada riigi põhilist
tootlikku jõudu. Keisrid andsid välja seadusi, mis keelasid orjade tapmise. Orjadel lubati
otsida pelgupaika templites keisrite kujude ees. Eriti julma kohtlemise korral võis ori
nõuda, et ta müüdaks teisele orjapidajale. Kuigi need seadused parandasid õige vähe orjade
olukorda, tunnistasid nad ometi, et orjanduslik kord oli sattunud sügavasse kriisi.
Mida nad tegid?