August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
PERENAINE (murelikult). Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan?
PEREMEES (kõrvale vaadates). Jah, mis peab saama! Või minagi tean! Mis
südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte välja saadad!
PERENAINE (vähe aja pärast). Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid küllalt!
PEREMEES. Jah, eks neid ole omajagu! Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki
uut maad juurde?...
PERENAINE. Jah, kui teeks - ei tea, mis mõis ütleb!
PEREMEES. Mis see mõis! Orjahingekene tuleb juurde. Aga - eks selle üle või
nõu pidada, kui uni maetud. Võib-olla paneme kevadel Manni seltsi karja?
Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juurde põllule ära.
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka!
PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei
olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab
saama!
JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal