Eesti kirjandus I, kordamine
Aines, mis K
kasutada oli, oli hõre (peamiselt Fahelmannist saadud proosavormis
muistendid). Tõeline rahvaluulekogumine eesti aladelt veel puudus. Suur
osa ,,kalevipojast on K enda loodud järele aimates regivärssi.
Noor-Eestlaste kriitika ei puudutanud ainult ,,Kalevipoja" loomist. Kui
Kalevipoeg oleks olnud proosa vormiks, oleks võib-olla olnud ka
õnnestunum ettevõtmine. Kuna me oleme olnud orjarahvas, võis Tuglase ja
Aaviku meelest olla meie eepos orjaeepos. Kui loeme eepost, ei saa me
ajaloost midagigi teada. Ette heidetakse ka seda, et eepos on liiga hõre,
autor on pikkust kunstlikult venitanud. Sellegipoolest leiab Tuglas, et samal
ajal rahva seas on liikuma läinud teadmine Kalevipojast, kui meie pühast
tekstist, mida ei tohiks kritiseerida. Kalevipoja austajad jagunevad leigeteks
(kes ise vaevalt seda kunagi on lugenud, aga neis räägib traditsioon) ja
palavateks (teose läbi lugenud ja kes võtavad seda kui pühakirja
teksti)
annaabi.ee 
