Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
kui orjad hakkasid mässama. 1850 aastateks keelati ka orje julmalt karistada, kuid ei ole teada
kohtupraktikast eriti juhtumeid, kus isandad oleksid julma karistust ise kandnud, orjadel
puudus õigus isandate vstu kaevata, ainuüksi see, et ori ei saanud sõlmida lepinguid tähendas
seda, et vannutakse käsi piiblil, kui ori ei saa midagi vanduda, siis eiole asjal eriti mõtet. Kõik
vandekohtunikud olid valged, vandekohtud ei määranud valgete kahjuks midagi. Riik ega
kirik ei sekkunud orjadevahelisse olukorda. 19 saj keskpaigas hakaksid kasvama üha enam
inim, kes hakkasid tooma rohkem päevavalgele orjade võikaid kohtlemisi.
Orjade abiellumisel ei USAS ega Brasiilias ei olnud õigus abielluda. 60ndatel orjad abiellusid,
kuid sellele ei olnud seaduslikku alust ja siduvat ei juriidilist ega kiriklikku tagamaad, kuigi
kirikuisad ürit neid paari panna, isandad vastavalt oma soovidele võisid neid lahku müüa.
Kuna abielu ei tunnustatud siis lapsed võeti ema järgi