Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist
Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka
kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol.
Hetiidi ühiskondlik-majanduslik kord, mida tutvustab meile Böghazköy arhiiv, on juba võrdlemisi
arenenud orjanduslik kord. Selles suhteliselt arenenud orjanduslikus korras märkame väga tugevaid
patriarhaalse orjanduse elemente, mis pole iseenesest kuigi üllatav. Niisiis jagunes Hetiidi
impeeriumi elanikkond kaheks antagonistlikuks klassiks vabadeks ja orjadesk. Vabad omakorda
jagunesid kahte klassi: ülikud, ametnikud ja ohvitserid ning vabad talupojad, käsitöölised ja
sõdalased. Ka orjad jagunesid kahte klassi _ esimest tähistasid hetiidid sumeri terminiga "namra",
"vangi võetud", mille all nad mõtlesid vaenulike maade tsiviilelanikkonda, kes orjusesse aeti; teist
tähistasid nad sõnaga "appantes", "kinni võetud", mille all mõeldi lahinguväljal vangistatud
sõdalasi. Hiljem sulandusid need grupid üheks.
annaabi.ee 
