Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
eemale vaikuse. Kaks last, üks poiss, teine tüdruk, hiilisid mööda kitselist kinnikasvanud
jalgrada õueplatsi poole, möödudes mitmest tiigist, millest üks nende tutvumise alguseks
teenis.
,,Siin on mõnus," sosistas Elisa ja poiss pigistas tugevamini ta värisevat kätt. Nad olid
mõlemad pabinas eesseisva ohtliku näitemängu pärast. Võimalusi õnnestumiseks oli sama
hästi kui null, põrumiseks aga enam kui küllalt, et pöörduda tagasi igapäevaellu ja orjada
esivanemate hukutavaid nõudeid. Kuid nad tahtsid vabadust, sõltumatust kõigest mustast ja
kurjast, nad tahtsid olla õnnelikud maailmas, kus polnud ohte ja varje, kohas, kus mitte keegi
ei tüütaks neid oma murede ja vangistustega.
Jõudnud peaaegu müürini, kütkestas nende tähelepanu taevasse ulatuv piikidega
kokkutõmmatud raudoradest võrgustik värav. Aja jooksul süsimustaks tõmbunud osad
annaabi.ee 
