Eesti kirjanduse ajalugu
pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on
kriitiline, tugevalt ateistlik, ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu
kirjeldused teadlikult kallutatud ja äärmuslikud (usk ei aita talupoegi, pidev
ekstaatiline palvetamine ei jäta aega tööle). (NB: Uku Masing kritiseeris Vildet, et
tal pole empaatiat usu vastu, et ta ei mõista pastorit ja on seega pime
inimesena).
Orjus
kõrgem seisus peab alamat tahtmiste ja hääleta olendiks. Kujund: orjaahel,
löög=vabaduse piiramine, liikumise piiratus.
-sunnismaisus, ei tohi mõisa maa piiridest lahkuda
-esimesed orjuse teemalised kujundid on rahvaluules, näiteks orjuslaul.
Kriitiline, neg suhtumine mõisnikku kui orjastajasse. Põhivõte on
vastandus(poeetilisel tasandil keskne motiiv). Mõisnik vs talupoeg, rikas vs
vaene. Varanduslik ebavõrdus suunab suhtumist ja käitumist. Orjusega käib
kaasas vägivald, karistus, peks. (Nt ,,Mahtra sõda" ,,Vari" ,,Tasuja").