Onomastika, nimekorraldus
võrreldes ei toonud. Samas ei tohtinud vastavalt perekonnanimede ja nimede
korraldamise määruse (26.11.1934) § 1-le eesnime muutmisel võtta uueks
nimeks sellist, mis ei vastanud eesti õigekeelsusele, seega eesmärk oli
soodustada nimede eestistamist.
Isikunimede muutmine
Oma riigi algaegade rahvusliku entusiasmiga ei sobinud kokku see, et suur osa
perekonnanimedest (hinnanguliselt umbes pooled) olid võõrkeelsed. Samuti
taheti vabaneda orjaaegu meenutavaist sõimu- ja roppudest nimedest
perekonnanimedena.
17. detsembril 1919 võeti vastu perekonnanime muutmise seadus (RT 1920,
2/3, 15). Sellega anti Eesti kodanikele võimalus vabaneda võõrapärastest,
samuti halva kõla või tähendusega eestipärastest perekonnanimedest ning
võimalus säilitada sugukonnanime (sellena mõisteti naise või ema
neiupõlvenime). Seadus ei võimaldanud muuta eesnimesid, ei korraldanud